
Eli nqaku liphonononga izinto ezinegalelo ekufikeleleni (okanye ukunqongophala kwayo) kunyango lomhlaza wesibindi, ukuphonononga imiba eyahlukeneyo echaphazela iindleko kunye nokufikeleleka. Sihlolisisa izizathu eziqhelekileyo zomhlaza wesibindi, sigxininisa izinto ezinobungozi ezinokukhokelela kwesi sifo esibi. Ukuqonda ezi zizathu kubalulekile ekubhaqweni kwangethuba kunye nokuthintela.
Unyango lomhlaza wesibindi lunokubiza, lwahluka ngokubanzi ngokusekwe kwinqanaba lomhlaza, iindlela zonyango ezikhethiweyo ezikhethiweyo, kunye nempilo yesigulana iyonke. Izinto ezinjengendawo, ukhuseleko lwe-inshurensi, kunye nohlobo lweziko lezempilo linempembelelo enkulu kwixabiso lilonke. Ngelixa ixesha umhlaza wesibindi cheap ubangela Isenokucebisa ugqaliselo kunyango oluneendleko eziphantsi, kubalulekile ukuqonda ukuba unyango olusebenzayo lubalulekile nokuba luthini na ixabiso, kwaye ukugxila kuphela kunyango oluphantsi kunokuba yingozi empilweni.
Usulelo olungapheliyo nge-hepatitis B (HBV) kunye ne-hepatitis C (HCV) iintsholongwane zezona zinto ziyingozi kakhulu kumhlaza wesibindi. Ezi ntsholongwane zibangela ukudumba kunye nokukrala kwesibindi (i-cirrhosis), kwandisa amathuba okuba nomhlaza wesibindi. Ugonyo oluchasene ne-HBV lusebenza kakhulu ekuthinteleni usulelo.
I-Cirrhosis, inqanaba lamva lokukrala (i-fibrosis) yesibindi, ngumngcipheko omkhulu womhlaza wesibindi. Iimeko ezininzi zingakhokelela kwi-cirrhosis, kubandakanywa ukusetyenziswa kakubi kotywala obungapheliyo, isifo se-non-alcoholic fat fat (NAFLD), kunye ne-viral hepatitis. Ukuxilongwa kwangaphambili kunye nokulawulwa kweemeko ezikhokelela kwi-cirrhosis kunokunciphisa umngcipheko womhlaza wesibindi.
I-NAFLD yimeko eqhelekileyo ebonakaliswe ngokunyuka kwamafutha amaninzi kwisibindi. Inxulunyaniswa kakhulu nokutyeba, uhlobo lwe-2 yeswekile, kunye nesifo se-metabolic syndrome. I-NAFLD inokuqhubela phambili kwi-cirrhosis kwaye yandise umngcipheko womhlaza wesibindi.
Iiaflatoxins zizinto eziyityhefu eziveliswa ngumngundo othile onokungcolisa izityalo ezityiwayo njengamandongomane, umbona, nerayisi. Ukuvezwa kwi-aflatoxins ngumngcipheko omkhulu womhlaza wesibindi, ngakumbi kumazwe asakhasayo. Ukugcinwa kokutya okufanelekileyo kunye nobuchule bokucubungula kunokuncedisa ukunciphisa utyhileko lwe-aflatoxin.
Ukusetyenziswa kotywala ngokugqithiseleyo ngumngcipheko osekwe kakuhle womhlaza wesibindi. Ukusetyenziswa kakubi kotywala kunokukhokelela kwi-cirrhosis, kwandisa ingozi yomhlaza wesibindi. Ukumodareyitha okanye ukungabuseli utywala kubalulekile kwimpilo yesibindi.
Ezinye izinto ezinokunyusa umngcipheko womhlaza wesibindi zibandakanya i-genetic predisposition, ukuvezwa kweekhemikhali ezithile, kunye neemeko ezithile zonyango ezifana ne-hemochromatosis.
Nangona iindleko zonyango lomhlaza wesibindi zinokuba ngumqobo obalulekileyo, kukho izibonelelo ezikhoyo zokunceda izigulane zifikelele kukhathalelo olufikelelekayo. Oku kunokuquka iinkqubo zoncedo lukarhulumente, imibutho yesisa, kunye noncedo lwemali oluvela ezibhedlele okanye ababoneleli bezempilo. Ukuphanda iinketho ezikhoyo kunye nokuthetha neengcali zonyango kubalulekile ekujongeni imiba yezemali yonyango. Ngolwazi olongezelelweyo malunga nomhlaza wesibindi kunye neendlela zonyango ezinokubakho, unokunqwenela ukubonisana nabasebenzi bezempilo okanye ujonge izixhobo ezinje nge Iwebhusayithi yeCDC kumhlaza wesibindi.
Ukufunyaniswa kwangethuba kubalulekile kunyango olusebenzayo lomhlaza wesibindi kunye namazinga aphuculweyo okuphila. Ukuhlolwa rhoqo, ngakumbi kubantu abasengozini enkulu, kunokunceda ukufumanisa umhlaza wesibindi kwangethuba xa unyango lunokuphumelela. Qhagamshelana nomboneleli wakho wezempilo ukuze uxoxe ngeengcebiso ezifanelekileyo zovavanyo.
Qaphela: Olu lwazi lulungiselelwe iinjongo zemfundo kuphela kwaye aluquki iingcebiso zonyango. Soloko udibana nengcali yezempilo kuyo nayiphi na inkxalabo yezempilo okanye ngaphambi kokuba wenze naziphi na izigqibo ezinxulumene nempilo okanye unyango lwakho.
ecaleni>
umzimba>